Artiklid, täisminevik ja susisevad s-id ehk mis loom see saksa keel on
Tere!
2 kuud Austrias (!) ja mu aju töötab inglise keeles. Ja mõnikord eesti keeles. Ja üha enam ka saksa keeles. Vahel ma ei tea inglisekeelset sõna, kuid saksakeelset tean. Lihtsamaid vestluseid oma peas muudan jõudu mööda saksa keelseks. Päev - päevalt tuleb paremini välja.
Läksin keele õppimisega tagasi vundamendi juurde, sest ilma selleta ilusat maja ei ehita. Näiteks artiklid - lapsed, õppige neid! Isegi kui tunduvad mõttetud ja igavad ja aeganõudvad. Saksa keele käänded ainult der'ist, die'st ja das'ist olenevadki. Mina kunagi ei pidanud vajalikuks neid õppida ning nüüd lihtsalt oletan, millist kasutada. Enamasti ei lähe täppi.
Tõsi on see, et keelekeskkonnas jäävad asjad paremini külge. Alustades tegusõnade minevikuvormidest ning lõpetades fraaside ja sõnadega, mida igapäevaselt palju kasutatakse ning mis muudavad keele kohalikele sarnaseks. Mõned näited:
Genau! - Õige!/Täpselt nii!
Väga universaalne sõna, võib kasutada nii küsimustele vastusteks kui ka sarkastiliselt. "Sul oli täna kontrolltöö?" "Ja, genau!"
"Ma küpsetan paremini kui sina." "Genau!"
Egal! - Vahet pole!
Seda. Kasutatakse. Kogu. Aeg. Ja et ma olen (liiga) kompromissialdis, siis mulle sobib.
Passt! - Sobib!/Hästi!/Okei!
Mu lemmiksõna. Tunnen, et kasutan seda juba natuke liiga palju.
Arvasin, et peaksin saksa keelt läbi inglise keele õppima, et poleks eesti keelt kolmanda keelena, mis segadusse ajaks. Sõnade õppimine on niiviisi vägagi võimalik, grammatika mitte nii väga - eesti ja saksa keele vahel saab palju rohkem paralleele tõmmata.
Vahel mõtlen, et no mis asja, see on ikka väga ebaloogiline reegel või sõnastus ning avastan siis, et eesti keeles käib asi tegelikult samamoodi. Näiteks, "Du liebe Zeit!" kõlas mulle väga imelikult, kuid eesti keeles kasutatakse ju sõna - sõnalist tõlget: sa armas aeg! Või tegusõna minevikuvormid, mis on eesti keele õppijatele ilmselt sama rasked kui saksa keele õppijatele.
Tahtsin esimestel nädalatel väheses arusaamises dialekti süüdistada, aga pole, mida süüdistada. Eriti pole. Eks nad natuke laisad on ning muudavad a-sid o-deks, päris Kõrg - Saksa keelega ma tagasi ei tule. Ilmselt ütlen "ich" (mina) asemel lihtsalt "i" ja kaheksa pole mitte "acht", vaid "ocht". Muidu on täitsa normaalne.
Esimesel päeval Austrias käisime perega Itaalia restoranis söömas ning ma tellisin "Spaghetti mit Spinat" ja sellest päevast algas mu sõda s-idega. Need elukad nimelt vahel susisevad ja vahel mitte. Niisiis oleksin pidanud tellima hoopis "Špaghetti mit Špinat" . Ja mitte "stop", vaid "štop". Mäletan, et algklassides juuriti lastelt susisevat s-i välja. Ma arvan, et nad sündisid lihtsalt valesse keelekeskkonda ning peaksid saksa keelses riigis elama.
Niimoodi läheb, vaikselt, aga järjekindlalt. Olen eksimise hirmust üle saamas ning püüan lihtsalt sõnavara õppida ja end võimalikult palju saksa keelega ümbritseda: telefon on saksa keelseks seadistatud, avastan saksakeelset muusikat ja sarju/filme.
Saksa keele rääkimiseni on veel pikk tee minna. Harjutama peab. Järgmisena tahaksin aru saada, millal kasutada liht - ja millal täisminevikku ning kaudkõnes paremaks saada.
Lõpetan nüüd ära, ongi juba pikale veninud. Panen ühe pildi Austria sügisest ka, muidu on see postitus kuidagi hall.
Nägemist!
Maarja
Unterkohlstätten, november 2018
2 kuud Austrias (!) ja mu aju töötab inglise keeles. Ja mõnikord eesti keeles. Ja üha enam ka saksa keeles. Vahel ma ei tea inglisekeelset sõna, kuid saksakeelset tean. Lihtsamaid vestluseid oma peas muudan jõudu mööda saksa keelseks. Päev - päevalt tuleb paremini välja.
Läksin keele õppimisega tagasi vundamendi juurde, sest ilma selleta ilusat maja ei ehita. Näiteks artiklid - lapsed, õppige neid! Isegi kui tunduvad mõttetud ja igavad ja aeganõudvad. Saksa keele käänded ainult der'ist, die'st ja das'ist olenevadki. Mina kunagi ei pidanud vajalikuks neid õppida ning nüüd lihtsalt oletan, millist kasutada. Enamasti ei lähe täppi.
Tõsi on see, et keelekeskkonnas jäävad asjad paremini külge. Alustades tegusõnade minevikuvormidest ning lõpetades fraaside ja sõnadega, mida igapäevaselt palju kasutatakse ning mis muudavad keele kohalikele sarnaseks. Mõned näited:
Genau! - Õige!/Täpselt nii!
Väga universaalne sõna, võib kasutada nii küsimustele vastusteks kui ka sarkastiliselt. "Sul oli täna kontrolltöö?" "Ja, genau!"
"Ma küpsetan paremini kui sina." "Genau!"
Egal! - Vahet pole!
Seda. Kasutatakse. Kogu. Aeg. Ja et ma olen (liiga) kompromissialdis, siis mulle sobib.
Passt! - Sobib!/Hästi!/Okei!
Mu lemmiksõna. Tunnen, et kasutan seda juba natuke liiga palju.
Arvasin, et peaksin saksa keelt läbi inglise keele õppima, et poleks eesti keelt kolmanda keelena, mis segadusse ajaks. Sõnade õppimine on niiviisi vägagi võimalik, grammatika mitte nii väga - eesti ja saksa keele vahel saab palju rohkem paralleele tõmmata.
Vahel mõtlen, et no mis asja, see on ikka väga ebaloogiline reegel või sõnastus ning avastan siis, et eesti keeles käib asi tegelikult samamoodi. Näiteks, "Du liebe Zeit!" kõlas mulle väga imelikult, kuid eesti keeles kasutatakse ju sõna - sõnalist tõlget: sa armas aeg! Või tegusõna minevikuvormid, mis on eesti keele õppijatele ilmselt sama rasked kui saksa keele õppijatele.
Tahtsin esimestel nädalatel väheses arusaamises dialekti süüdistada, aga pole, mida süüdistada. Eriti pole. Eks nad natuke laisad on ning muudavad a-sid o-deks, päris Kõrg - Saksa keelega ma tagasi ei tule. Ilmselt ütlen "ich" (mina) asemel lihtsalt "i" ja kaheksa pole mitte "acht", vaid "ocht". Muidu on täitsa normaalne.
Esimesel päeval Austrias käisime perega Itaalia restoranis söömas ning ma tellisin "Spaghetti mit Spinat" ja sellest päevast algas mu sõda s-idega. Need elukad nimelt vahel susisevad ja vahel mitte. Niisiis oleksin pidanud tellima hoopis "Špaghetti mit Špinat" . Ja mitte "stop", vaid "štop". Mäletan, et algklassides juuriti lastelt susisevat s-i välja. Ma arvan, et nad sündisid lihtsalt valesse keelekeskkonda ning peaksid saksa keelses riigis elama.
Niimoodi läheb, vaikselt, aga järjekindlalt. Olen eksimise hirmust üle saamas ning püüan lihtsalt sõnavara õppida ja end võimalikult palju saksa keelega ümbritseda: telefon on saksa keelseks seadistatud, avastan saksakeelset muusikat ja sarju/filme.
Saksa keele rääkimiseni on veel pikk tee minna. Harjutama peab. Järgmisena tahaksin aru saada, millal kasutada liht - ja millal täisminevikku ning kaudkõnes paremaks saada.
Lõpetan nüüd ära, ongi juba pikale veninud. Panen ühe pildi Austria sügisest ka, muidu on see postitus kuidagi hall.
Nägemist!
Maarja
Unterkohlstätten, november 2018
Kommentaarid
Postita kommentaar