Asjad, millest ma unistan

Juba aastaid, alati märtsis
hakkab mul kahju nendest sumedatest
pilvealustest päevadest. Päriskevade
tulek heidutab: siis on kõik 
korraga uus ja imelik - ukseesine, pesemata aknad, 
pajude pungad, lume alt paistvad mättad,
kuldnokad ja kuu jõeluha kohal.
Kõik on nagu kutse, kõik kisub ja meelitab -
toast ära, kodust ära, endast ära, meelest ära,
valguma laiali mööda maad ja vett, minema kuskile mujale,
olema kuskil mujal, olema keegi muu,
ja kui seda ei suuda, siis vähemalt 
kisama, tantsima, kirjutama,
laulma kõige lollimaid kevadlaulukesi,
et kuidagi vaigistada seda pakitsemist,
millest ei saa aru, kas ta on veres või vaimus
või milleski muus. Ehk on ta hoopis
kalades, lindudes või talupoegadest
esivanemate, eelmiste elude mälu, mis mus virgub,
kihk ujuda luhtadele kudema, otsida paarilist ja pesaaset,
katsuda peoga, kas muld on juba soe ja tahe,
või midagi veel mõistmatut ja põlisemat: seemnetera
teadmine, et on aeg lahti minna ja tärgata,
joovastus ja hirm veel ühe surma ja sündimise ees.

Jaan Kaplinski

Tere!

Minu jaoks on aastaaegadel tähendused. Kevad on segaduse aeg, sihtide seadmise aeg, lootuse aeg. Suvi on raske alguse aeg, loobumismõtete aeg. Sügis on tegutsemise aeg, vaimustumise aeg, ma - sain - hakkama - aeg. Talv on rahu aeg, nautimise aeg, küll - varsti - jälle - teen - aeg.

Praegu on kevad. Ja mina unistan

1. saabuvast kevadest, päikesepaistest.

2. šokolaaditükkidega vaniljejäätisest.

3. sellest, et juba oleks võimalik jalgrattaga pikki tiire teha.

4. teisipäevasest teatrikülastusest.

5. 26 - tunnisest ööpäevast.

6. sellest, et mul oleks kogu vahetusaasta raha juba koos. (Varsti on, ma luban.)

7. mägedes elamisest.

8. sinililledest vaasis.

9. ajaloo olümpiaadi tulemuste teadasaamisest.

Ongi kõik. Ilusat kevadet!

Maarja

Maidla, märts 2018