Sügis ja nimekirjad
"Esimese põõsa taga on oht, teise põõsa taga on oht, kolmanda põõsa taga on oht, neljanda põõsa taga ründad ise ohtu."
"Kirsitubakas"
Tere!
Neil päevil on sügis ka Austriasse jõudnud. Mulle sobib. Olin väga tüdinenud hommikuti külmetamast ja pärastlõunal üle 20 kraadises palavuses ülekuumenemast. Esimest korda on väike nohu ka, aga see käib sügise esteetika juurde.
Laupäeval saab kuu aega Austrias täis. Hull. Aeg lendab. Rutiin on tekkinud, mingi kindlus ka. Ma ei ole enam bussiga kooli - koju sõites paanikas, sest kardan oma peatust maha magada. Ma tean, et kodus on külma - ja soojavee kraan vahetuses ning ei aja neid segi . Koolis suudan kapivõtme esimese korraga õiget pidi lukuauku pista ja kohe õigele poole keerata.
Saksa keel on üks asi, mis veel väga ei lähe. Aru saan palju - palju rohkem kui varem. Vahel isegi Burgenlandi dialektist. Aga rääkimine... Oh - oh - oh! Olen lihtsalt nii laisk, et esimesena tuleb alati ingliskeelne lause suust välja, isegi kui ma sama ka saksa keeles öelda oskaksin. Ja ma kardan vigu teha. Ma ei saanud kunagi "Harry Potterit" lugedes aru, miks Hermione peletis läbikukkumine oli. Nüüd saan. Vähemalt paremini.
Nüüd sobib rääkida sellest, mis kogu postituse mõte on. Mulle väga meeldib eesmärke seada. Siis saab analüüsida, mis asjad päriselt meeldivad, mille nimel tahaks pingutada. Ja tore on eesmärke saavutada. (Või teha nägu, et need on saavutatud.) Panengi siia mõned mõtted ning juba tehtud otsused kirja, et oleks kenasti silma ees.
Asjad, mida ma tegema hakkan:
1. Saksa keele kursustel käima. Esmaspäeval on esimene kord. Seal pean rääkima hakkama. Mu vanemad on kuu aega praktiliselt inglise keeles kõnelenud, nüüd on minu kord mugavustsoonist välja tulla.
2. Jalutamas - jooksmas käima. Magasin liiga palju ilusaid päevi toas maha, nüüd on aeg iga ümbruses asuvat nurgatagust ja otseteed tundma õppida. Avastamisruumi on.
3. Paberkirju saatma. Sõpradele. Vanaemadele. Aga et ma ostsin 50 marki ja 100 ümbrikut, siis olen käsi, kui keegi veel tahab kirjavahetust pidada. Mulle võib sel puhul sotsiaalmeedias kirjutada, ükskõik kus, mis aga mugavam on.
Asjad, mida ma tegema ei hakka (Never say never, khm...)
1. Vähem saia sööma. Siin on see paganama maitsev. Teised ebatervislikud asjad jätan lihtsalt söömata. Tegelikult tunnen end füüsiliselt paremini kui kunagi varem.
2. Regulaarselt blogipostitusi tegema. Ei õnnestu lihtsalt. See on tegelikult vist hea, et mul on piisavalt toimetusi ning nende üles kirjutamiseks mahti pole, või mis?
3. Burgenlandi mägesid küngasteks nimetama. Ja kui see juhtub, siis andke mulle üks vops vastu pead ja tuletage meelde kui kõrge Suur - Munamägi on.
Homme sõidan Viini, et sealt reedel edasi Bad Gasteini YFU laagrisse minna. Niiet oodata on oivalisi pilte mägedest ja uusi sõpru kogu maailmast!
Jääme nägemiseni!
Maarja
Unterkohlstätten, september 2018
"Kirsitubakas"
Tere!
Neil päevil on sügis ka Austriasse jõudnud. Mulle sobib. Olin väga tüdinenud hommikuti külmetamast ja pärastlõunal üle 20 kraadises palavuses ülekuumenemast. Esimest korda on väike nohu ka, aga see käib sügise esteetika juurde.
 |
| Lähemal olevad majad on minu koduküla, kõrgemal Oberkohlstätten. |
Laupäeval saab kuu aega Austrias täis. Hull. Aeg lendab. Rutiin on tekkinud, mingi kindlus ka. Ma ei ole enam bussiga kooli - koju sõites paanikas, sest kardan oma peatust maha magada. Ma tean, et kodus on külma - ja soojavee kraan vahetuses ning ei aja neid segi . Koolis suudan kapivõtme esimese korraga õiget pidi lukuauku pista ja kohe õigele poole keerata.
 |
| Lemmik jalutamisrada. Olen seal kaks korda käinud, aga ikkagi lemmik. |
Saksa keel on üks asi, mis veel väga ei lähe. Aru saan palju - palju rohkem kui varem. Vahel isegi Burgenlandi dialektist. Aga rääkimine... Oh - oh - oh! Olen lihtsalt nii laisk, et esimesena tuleb alati ingliskeelne lause suust välja, isegi kui ma sama ka saksa keeles öelda oskaksin. Ja ma kardan vigu teha. Ma ei saanud kunagi "Harry Potterit" lugedes aru, miks Hermione peletis läbikukkumine oli. Nüüd saan. Vähemalt paremini.
 |
| Sophia, mu lemmikinimene ja vahetusõpilane Argentiinast. |
Nüüd sobib rääkida sellest, mis kogu postituse mõte on. Mulle väga meeldib eesmärke seada. Siis saab analüüsida, mis asjad päriselt meeldivad, mille nimel tahaks pingutada. Ja tore on eesmärke saavutada. (Või teha nägu, et need on saavutatud.) Panengi siia mõned mõtted ning juba tehtud otsused kirja, et oleks kenasti silma ees.
 |
| 22/09/2018 - mu esimene esinem siinse rahvatantsurühmaga. |
 |
| Kodukandi rahvarõivad. |
Asjad, mida ma tegema hakkan:
1. Saksa keele kursustel käima. Esmaspäeval on esimene kord. Seal pean rääkima hakkama. Mu vanemad on kuu aega praktiliselt inglise keeles kõnelenud, nüüd on minu kord mugavustsoonist välja tulla.
2. Jalutamas - jooksmas käima. Magasin liiga palju ilusaid päevi toas maha, nüüd on aeg iga ümbruses asuvat nurgatagust ja otseteed tundma õppida. Avastamisruumi on.
3. Paberkirju saatma. Sõpradele. Vanaemadele. Aga et ma ostsin 50 marki ja 100 ümbrikut, siis olen käsi, kui keegi veel tahab kirjavahetust pidada. Mulle võib sel puhul sotsiaalmeedias kirjutada, ükskõik kus, mis aga mugavam on.
Asjad, mida ma tegema ei hakka (Never say never, khm...)
1. Vähem saia sööma. Siin on see paganama maitsev. Teised ebatervislikud asjad jätan lihtsalt söömata. Tegelikult tunnen end füüsiliselt paremini kui kunagi varem.
2. Regulaarselt blogipostitusi tegema. Ei õnnestu lihtsalt. See on tegelikult vist hea, et mul on piisavalt toimetusi ning nende üles kirjutamiseks mahti pole, või mis?
3. Burgenlandi mägesid küngasteks nimetama. Ja kui see juhtub, siis andke mulle üks vops vastu pead ja tuletage meelde kui kõrge Suur - Munamägi on.
 |
| Kass harmoonikakastis, kah okei. |
Homme sõidan Viini, et sealt reedel edasi Bad Gasteini YFU laagrisse minna. Niiet oodata on oivalisi pilte mägedest ja uusi sõpru kogu maailmast!
Jääme nägemiseni!
Maarja
Unterkohlstätten, september 2018
Kommentaarid
Postita kommentaar