Raport 3.0

Tere!

On reede. Sõidan koolist koju. Et raiskan bussides peaaegu kaks tundi päevast, siis pean selle aja otstarbekalt ära kasutama. Hommikul on hea kooliks korrata. Pärastlõunati vahin lihtsalt aknast välja või oma telefoniekraani; tahaks midagi paremat välja mõelda, nagu lugemine. Või kirjutamine, mida täna teen.

Üks asi, mida tahan, et kõik, kaasaarvatud mina ise teaks, enne kui edasi liigume: ma olen õnnelik. Ma olen nii - nii õnnelik. Iga päev kogen midagi uut, õpin midagi, avastan midagi. Elan. Ja, ausalt, ma kardan kukkumist. Sest see saab pikk langus olema. Aga seda olen küll juba õppinud, et muretsemind ei aita. Kõigel on oma aeg ja koht. Ka halval. Eks näis.

Jah. Ega mul muud polegi öelda. Järgnevad pildid YFU saabumisjärgsest seminarist Bad Gastein'is ja niisama tegemistest.

27/09/2018 - teel Viini.

28/09/2018 - vasakult: Eesti, Eesti, Tšehhi, Moldova, Itaalia, Tšehhi, Eesti, Šveits. (Pilt: Kadri - Ann)

Patriootlikuse kõrgem tase. Tegelikult väga
imestasin, et peale kahe Eesti lipu oli 40
vahetusõpilase seas esindatud veel vaid
üks Argentiina lipp.

29/09/2018

Täpselt nii õnnelik olengi. (Pilt: Kadri - Ann)

Eestlaste gäng. Taga: Georg, Katarina, Kadri-Ann, Mihkel, 
ees: mina ja Fofi, kes on parim kodugrupijuht maailmas.

(Pilt: Kadri - Ann)

Mehhiklastel on koguaeg pidu. (Pilt: Kadri - Ann)

30/09/2018 - viis tundi rongis pole heas seltskonnaga mingi probleem. Söök on ka tähtis. Ja kena aknatagune vaade. Viimasega Austrias igatahes probleeme ei teki.

04/10/2018 - esimene kossumäng. Kohalik meeskond võitis. Muidu oli ka vahva.

Olge mõnusad ja kohtume järgmine kord!

Maarja

Unterkohlstätten, oktoober 2018