13 küsimust

sügisemees
tõmbab koomale hommikukuue
õhtul
ja õhtukuue 
öösel
sügisemees
läheneb oma südamele
suleb suu
suudleb unes
kõiki suvenaisi
vaatab öhe
ja kõneleb
kinnisilmi
käed ristis
maaga ja taevaga
sügisemees aimab
kodutuna
oma algavat rändu
koju

Juhan Viidig

Tere!

27.11.2018 - Christkindlmarkt Viinis raekoja platsil.

Niisiis, ma mõtlesin lihtsalt, et oleks aeg üks küsimuste - vastuste voor teha. Palusin oma kamraadidel lumisel Eestimaal küsimusi teele panna - nad läksid päris hoogu. Eks siit jälle üks segapundar tuleb, aga mis siis ikka. Los geht's!

Kas Austria oli õige valik?
Sada protsenti.

Mis mu tavalise koolivõileiva vahel on?
Toorjuust, juust, salat.

Milline kodutööde kogus on?
Ma pole Eestis gümnaasiumis käinud, et tõepäraselt võrrelda. Ja ma ei tee siin hispaania keeles, füüsikas ning saksa keeles kaasa, mis on vägagi mahukad ained. Sellest hoolimata kulub ikka tund või paar: eks ma teen korralikult ka.

Ainuke (poolik) pilt, mis mul mu koolist on.

Möllu paned?
Praegu peohooaeg: pea igal nädalavahetusel on mõni Maturaball ehk ball kevadel kooli lõpetavatele õpilastele. Reaalsuses tähendab see lühikest formaalset osa ning seejärel hommikuni tantsimist. Minu kooli ball on veel detsembris tulemas, aga kahte olen juba ära näinud.

Kui Maturaball'id kõrvale jätta, siis mõnel pühapäeva hommikul olen ikka kella viiest koju jõudnud ja nii edasi.

Mida austerlased Eestist teavad?
Ikka seda, et kõige põhjapoolsem Baltiriik ja keerulise ajalooga. Enamasti arvatakse, et räägime vene keelt. Päris paljudel on mõni tuttav kunagi Eestis käinud.

Mu ameeriklasest inglise keele õpetaja kohe küsis, kui palju Eestis viina juuakse. Edasipidi jõudsime ka teistsuguse sisuga vestlusteni.

Kõige veidram kõnelus oli mehega, kes arvas kindlalt, et Eesti ning Taani on praktiliselt sama riik - lõhkusin ta illusiooni.

Raha ei taha laenata?
Sama küsimus.

Mis hinded mul koolis on?
Austrias on tagurpidi hinnetesüsteem: kõige parem on üks, kusjuures viis on ainuke negatiivne hinne.

Üldiselt pannakse palju vähem hindeid, ainult tööde eest. Siiamaani olen kolmede ja ühtede vahele jäänud. Eriti õnnelik olin matemaatika Schularbeit'i ehk kahetunnise kontrolltöö kolme üle, mille ma enda arvates läbi kukkusin.

Kas igatsen oma kõige ägedama tantsurühmaga tantsimist?
Jah. Juulis näeme!

Millal viimati midagi esimest korda tegin?
Täna. Olen külmetunud ja jäin koju - puudusin esimest korda koolist.

19.11.2018 - esimene lumi.

Viis kiiret lemmikut: raamat, nädalapäev, laul, lill, luuletus.
"Kaheksa mäge", Paolo Cognetti; reede; I Lived - OneRepublic; päevalill;

Värske heina lõhna tunda
veelkord lähedalt
kellad unustada seisma
viivuks vähemal
kuulda suvevihma kergust
vastu vana katust
võpatada kauge koera
häälest ootamatust

vabaneda iseendast
pikaks minutiks
ainult tunnetada
kuidas
mitte mõelda
miks

(Aita Kivi)

Mis mulle Austria juures ei meeldi?
Üks asi, mis mul praegu pähe tuli on see, et avalikes kohtades on lubatud suitsetada.

Mis on kodu? Kus on kodu?
Mugavus. Siin.

Olen ma mõnda piinlikku olukorda sattunud?
Ma ei tea kust alustada - olengi üks suur piinlikkuse hunnik. Võiksin rääkida saksa keele vigadest, koolis ära eksimisetest ja nimede segiajamisest ning ma poleks veel alustanudki. Selline ma juba kord olen.

Mina ja uksed - see on üks pidevalt piinlikkust valmistavaid teemasid. Võin kolm kuuda samu uksi kulutada, kuid ei suuda meelde jätta, kas lükata või tõmmata ning kummale poole võtit keerata. Rääkimata siis ustega esmakohtumistest...

27.11.2018 - Christkindlmarkt Viinis raekoja platsil.

Seekord siis sedamoodi.

Sain pärast eelmist postitust palju sellist tagasisidet, et mis minuga juhtunud on, kas mul on kõik korras ja nii edasi. Tahan lihtsalt meelde tuletada, et ma olen inimene: koguaeg ei saagi hullult vägev ja huvitav ja elumuutev olla. Vahel on igav ja kurb ja mõttetu - täpselt nagu Eestis oleks. Ning ma olen õnnelik.

Olge terved!

Maarja

Unterkohlstätten, november 2018