Kevad ja segadus

mu lemmikvärv on
esimeste puulehtede grüün
ja viimaste purpur,
uimaste õhtute udubluus
ja põskede
oh-ma-olen-kohkund

Omalooming

~ ~ ~

Kevad on Austrias imeilus. Olenemata neist viimastest vihmastest nädalatest ning sellest lämbusest, mis päikesega kaasas käib. Pole midagi toredamat, kui peale kooli metsa jalutuskäigule minna, mingite rohutirtsuliste muusika ning linnulaulu keskele. Ja see lõhn! Ma tahaksin olla võimeline teile väikese söömu seda lõhna edasi saatma. Aga eks loodus on Eestis ka nüüd seal maal, et võite ise nina uksevahelt välja pista ning kevadet sisse hingata. Aga vilja kandvaid kirsipuid teil vast veel pole, sellega võin uhkustada.

Koduküla

Ja mägesid ka pole. Ega Semmel'eid. Ega põsemusisid. Ega kreekapähkli puid. Ega sellist kohaliku pop-muusika koorekihti. Ega kooli buffeed, kus vabade tundide ajal juttu ajada ning sõõrikuid süüa. Ega kohalikku korvpallitiimi, kes napilt Austria karikafinaalist välja jäi. Ega lemmik jäätisekohvikut. Ega pühapäeviti suletud poode. Ega bioloogiatunni ebamugavaid toole. Ega viinamarjapõlde. Ja kõiki neid asju hakkan ma igatsema.

Maibaum'i ülesseadmine. 

Eelmine nädalavahetus oli Bad Gastein'is YFU Re-Entry seminar ehk võtsime kolm päeva, et hüvasti jätmisest, muutustest ning tulevikust-minevikust rääkida. See oli omamood veider kogemus: kõik oli kuidagi hea, kurb ja segane samaaegselt. Et olime samas paigas, kus oma esimese seminari ajal, siis oli selline ringi täis saamise tunne ka. Imelik oli teistel vahetusõpilastele tsau öelda teades, et enamusi ei näe ma enam kunagi.

Musid. Georg, Katarina, Kadri-Ann ja Mihkel.

Yfukad.

Päris mägedega jätsin ka hüvasti.

Lõpetasin eelmine kord seal, et mul hakkas lihavõtte vaheaeg. Jõudsin selle jooksul Viinis käia, Mihklit Welsis külastada ning temaga veidi Linz'is ringi vaadata ja Barcelonas mini-puhkust veeta. Ma väga detailselt midagi seletama ei hakka, panen lihtsalt paar-kolm pilti.

Linzi vanalinn.

FC Barcelona vs Real Sociedad

Barcelona kitsad tänavad.

Jõusaali pole ma enam ei tea mis ajast jõudnud, aga kooli Sommersportwoche aitas natuke kehalisele aktiivsusele kaasa. Sõitsime kogu lennuga (ehk a, b ja spordiklassiga) Kärnterisse Ossiacher'i järve äärde nädalaks sporti tegema. Kõik said endale kaks meelepärast spordiprogrammi valida: mina sõitsin järvel kajakiga ning mägedes rattaga. Ilm polnud just suurepärane, aga vahva oli see nädal ikkagi.

Parim sõbranna ja päikeseloojang.

Ma peaks nüüd lõpetama. Viimaste nädalate jooksul juhtub kindlasti veel igasuguseid toredusi, eks ma siis püüan midagi kirja ka panna.

Päikest!

Maarja

Unterkohlstätten, mai 2019